KIVIKATUSED

Põletatud kivist katuseid on Euroopas tehtud juba mitu tuhat aastat, Eestis seitsesada aastat.

 

Hästi põletatud keraamilised kivid võivad püsida aastasadu. Algselt valmistati katusekive 100% savist, mida siis põletati suurel kuumusel. Kaasajal valmistatakse kive sarnaselt, käsitöötraditsioonide kohaselt.  Savikive valmistatakse savist ja liivast. Töötlemisel savi laagerdatakse, varmitakse pressi abil, kuivatatakse, põletatakse ja jahutatakse. Kogu protsess kestab vähemalt kuus nädalat.

Kivide oranzikaspruun värv on tingitud raudoksiidi oksüdeerumisest savi põletamise ajal. See tagab keraamilisele kivile püsiva värvi. Samuti on ka läikiva pinnaga keraamilisi kive, mille pinnakatteks on angoob või glasuur.

Keraamilisi katusekive toodetakse paljudes erinevates profiilides ja värvides.  Eestis enamlevinud kivi profiilid on S-kivi,  Valtsiga kivi  ja Munk-Nunn- tüüpi kivid.

 

Betoonist katusekive peetakse savikivide moodsamaks järeltulijaks. Need katusekivid valmivad tunduvalt kiirema tööprotsessi käigus. Betoonkivid toodetakse liivast, tsemendist, veest ja värvipigmendist. Osad kivi mudelid kaetakse spetsiaalselt betoonile mõeldud pinnakaitsevärviga, et vältida katuse sammaldumist ja lubjasoolade sissetungi.